Algaja koolitajana koostasin enne igat koolitust nimekirja jutupunktidest ja harjutustest, mida koolitatavatega teha. Lähtusin põhimõttest „peaasi, et oleks huvitav“. Kava tuli eklektiline ja koolituse ajal läks mul tihti meelest, mis järjekorras üht või teist asja sisse tuua. Alustasin valest otsast. Koolituse lõpuks oli mul tihti läbikukkuja tunne.
Kahtlustan, et ma pole ainus, kes on uskunud, et sõnavõtuks piisab teemade nimekirjast. Ja hiljem imestanud, miks see nimekiri esinemise ajal peas ei püsinud või miks kuulajad huvi ühel hetkel huvi kaotasid.
Jutupunktide nimekiri ei ole struktuur. Et sul oleks esinejana lihtsam oma teemades navigeerida ja kuulajal sind jälgida, on tarvis ülesehitust.
Alusta kolmest küsimusest
Enne kui kirjutad üles esimese jutupunkti, küsi endalt:
- mida sa tahad, et su kuulajad teaksid?
- mida sa tahad, et su kuulajad tunneksid?
- mida sa tahad, et su kuulajad teeksid?
Minu omaaegne nimekiri lähtus sellest, mis oli mulle huvitav. Need küsimused suunavad tähelepanu kuulajale.
Küsimus, mida kuulajad võiksid teada ehk millise mõtte nad sinu sõnavõtust kaasa võiksid võtta, suunab süvenema, mis on su võtmesõnum, ja seda selgelt sõnastama.
Mõtlemine sellele, mida kuulajad võiksid tunda, toob mängu emotsioonid. Lood on need, mis äratavad emotsioone. Fakt jääb paremini meelde, kui selle teadasaamine üllatab, jahmatab või liigutab.
Mida kuulajad võiksid teha, sõltub juba sinu eesmärgist. Mõnikord piisab, kui nad mõtlevad kaasa. Mõnikord võib eesmärgiks olla panna kuulajad naerma või nutma.
Kui materjali on liiga palju
Need küsimused aitavad ka siis, kui materjali on rohkem kui aega.
Üks mu klient valmistus konverentsiettekandeks. Tal oli pool tundi lavaaega. Lood ja statistika, mida ta oma jutu ilmestamiseks välja pakkus, olid väga huvitavad. Neid oli palju ja kõik ajaraami ei mahtunud. Põhimõte „peaasi, et oleks huvitav“ poleks aidanud tal valida.
Valiku tegi ta ise. Mina soovitasin lähtuda nendest lugudest ja numbritest, mis mõjuvad emotsionaalselt.
Esitluse koostamine: vähem teksti, rohkem visuaalseid ankruid
Slaididega juhtub sageli sama, mis juhtus minu nimekirjaga. Sinna tahetakse kokku suruda palju infot ja siis loetakse see info maha.
Kui loed slaidilt maha, liigub tähelepanu kuulajalt slaidile. Kõnelejast jääb mulje, nagu räägiks ta iseendaga. Hääl suundub slaidi poole ja kuulajast eemale, nii et sõnadest on raskem aru saada. Halvimal juhul keerab esineja publikule külje või selja ja lõikab end kuulajatest ära.
Paremini töötavad visuaalsed ankrud: lihtsad joonised ja skeemid, millest saab ühe pilguga aru. Kui teema ja kuulajad lubavad, ka meemid või humoorikad pildid. Mõnikord piisab tervele esitlusele ühest taustafotost.
Mulle meeldib Guy Kawasaki 10-20-30 reegel: 20-minutilisel ettekandel võiks olla kuni 10 slaidi, kirjasuurusega vähemalt 30.
Harjutamine näitab, kui vettpidav su sõnavõtt tegelikult on
Slaidid, jutupunktid ning teadmine, kes on su kuulajad ja mis on su põhisõnum, võiksid olla valmis nii varakult, et kaks või kolm päeva jääb lihtsalt harjutamiseks.
Harjutades tulevad esile nõrgad kohad: logisev üleminek, näide, mis tundus hea, aga ei tööta, sõnad, mis kipuvad suhu takerduma. Tihti kohtutakse nende komistuskividega alles esinemise ajal. Siis pole imestada, et ehmatus head mõtted peast pühib. Minu esimestel koolitustel läks järjekord meelest just siis, kui astusin inimeste ette ning ehmusin kõiki neid mulle suunatud silmapaare nähes.
Alusta kuulajast
Minu jaoks on koolitus esinemine nagu iga teine. Täna ei alusta ma selle ettevalmistamist enam nimekirjast. Kõigepealt räägin tellijaga, et selgitada välja koolitusvajadus, ja kujundan programmi sellest lähtuvalt. Püüan end asetada koolitatavate kingadesse ning otsin lugusid, näiteid ja harjutusi, mis kõnetaksid just neid inimesi. Alles seejärel panen kokku koolituse ajakava.
Kõne ja esitlusega on sama. Enne kui paned kirja jutupunktid või teed slaidid, mõtle, kes sind kuulavad ja mida sa soovid, et nad sinu sõnavõtu järel teaksid, tunneksid ja teeksid.
Nende küsimuste abil saad oma kõne ise üles ehitada. Kui aga ees on oluline esinemine ja tahad enne lavale minekut proovi teha, on abi kellestki, kes kuulab ja annab tagasisidet. Kursus Otse lavale koosneb kolmest personaalsest kohtumisest, kus vaatame koos üle sinu teksti, harjutame, kuidas su hääl ruumis kõlab ning kuidas pausid ja rõhud sõnumit esile toovad. Teeme ka kohalolu harjutusi, mis aitavad sul end enne lavale minekut häälestada.
