Maarja Mitt-Pichen

Jooksja pikal distantsil, võrdlus hääle vastupidavusega

Miks hääl väsib ja kuidas seda hoida

Üks kursusel osaleja kirjutas mulle nii:

„Olen varasemalt korduvalt osalenud esinemiskoolitustel, kuid minu murest (hääle muutumine kähedaks ja selle kadumine) on seni mööda vaadatud, pigem on olnud rõhk sellel, kuidas koostada slaidid, kus seista (et ei kataks projektori valgust) jms.”

Slaidid ja ruumis paiknemine on teemad, mille saab ühe koolituspäevaga selgeks õppida. Hääl sellesse formaati ei mahu, sest see ei ole võte, mida ette näidata, vaid süsteem, mis muutub aeglaselt. Nii juhtubki, et kui hääl päeva lõpuks kähedaks muutub või suisa kaob, kõlab kõige levinum nõuanne umbes nõnda: joo vett ja puhka häält.

Vee joomine on vajalik ja puhkus samuti, kuid põhjuseni, miks hääl tegelikult väsib, need sageli ei jõua. Muidugi väsib hääl ära, kui pikka aega järjest rääkida. Võrdlen tihti õpetajate ja koolitajate tööd kestvusspordiga: nagu maratoonar peab treenima lihaseid, et suuta tundide kaupa joosta, peaks häälega töötav professionaal treenima oma häält, et suuta tundide kaupa rääkida.

Selleks pean kõigepealt hästi lihtsustatult rääkima hääleaparaadist.

Häälepaelad asuvad kõris. Hääl tekib, kui väljahingatava õhu surve paneb teineteise vastu surutud häälepaelad võnkuma. Võnkumine tähendab, et häälepaelte vahel olev häälepilu avaneb ja sulgub sadu kordi sekundis. Selge heli eeldab, et sulgumine on iga kord täielik. Kui häälepaelad täielikult ei sulgu, pääseb pilust õhku läbi ja seda me kuulemegi kahinana.

Puuduliku sulgumise põhjus võib olla turses või kuiv limaskest, aga ka lihaste ülekoormus, mis tekib enamasti siis, kui kõri teeb tööd, mis peaks toimuma mujal.

Alghääl tekib küll kõris, aga sellest üksi ei piisa. Õhusurve, mis häälepaelad vibreerima paneb, tuleb hingamisest; hääle kõla ja tämbri annavad resonaatorina toimivad neel ja suuõõs; kõne selgus sünnib artikulatsioonilihaste koostöös. Kui mõni neist lülidest oma tööd korralikult ei tee, nihkub koormus enamasti kõrile, sest ainult see tundub olevat koht, kus saab heli tahtega juurde suruda.

Õhku ei jätku lause lõpuni. Kui keha on pinges, tõuseb hingamine tihti rinna ülaossa ja muutub pindmiseks. Väljahingamine jääb lühikeseks ja ebaühtlaseks. Ebaühtlasest õhuvoolust ei sünni ühtlast heli, ja siis pingutad sa kõrilihaseid, et vähesest õhust heli kätte saada. Otseselt sa seda ei kuule, vaid tunned alles hiljem.

Suurem ruum eeldab teistsugust hingamist. Viisteist meetrit tagumise reani on teistsugune distants kui vestluspartner kahe meetri kaugusel. Rohkem ruumi tähendab, et heli peab jõudma kaugemale, ja selleks vajalik energia peab kuskilt tulema. Kui see ei tule hingamisest, tuleb ta kõrist. Nii et sa räägid küll valjemini ja tagumine rida kuuleb sind, aga õhtuks on hääl kähe.

Keha on pinges. Kui oleme pinges (näiteks millelegi intensiivselt mõeldes), surume hambad kokku ja keele suulakke. Sellest omakorda pingestub lõug. Suud on raskem avada, keel väsib kiiremini. 
Teistsugust kahju teeb kaela ja õlgade pinge. Pinges kehas jääb roiete liikumine väiksemaks ja see takistab sügavamat hingamist. Pinges kael muudab kõri asendit, hääle kõla muutub kitsaks ja pingutatuks.

Sa ei tee pause. Ärevuses inimene vuristab oma teksti ühes jutis ette, sest vaikus tundub piinlik. Kuid paus ei ole ainult ruum mõtete vahel, vaid koht, kus sa hingad, neelatad ja lased häälepaeltel hetkeks lõdvestuda. Vestluses räägid sa umbes poole ajast, monoloogis kogu aja. Sama pikk kõnelemine tähendab kahekordset koormust.

Joo vett terve päeva jooksul, mitte ainult esinemise ajal. Ühest klaasist viis minutit enne esinemist ei piisa, et limaskesta niisutada. 

Ära köhata kurku puhtaks. Köhatamine on häälepaeltele järsk ja tugev koormus. Pealegi võib sellest saada harjumus, mida sa ühel hetkel enam ei märka. Kui tunned kurgus lima, neelata või joo lonks vett.

Soojenda häält enne esinemist. Huulte vibratsioon, vaikne ümisemine, paar minutit pehmet häälitsemist. Ja nagu spordiski, on hea mõte pärast koormust süsteem maha jahutada. Selleks sobivad samad harjutused, mis soojenduseks.

Vabasta lõug ja kael. Masseeri sõrmedega lõualiigest, lase lõug rippu ja õlad alla. Keele ja huulte harjutused leiad diktsiooniharjutuste artiklist.

Vaata ruum enne esinemist üle. Kui võimalik, ütle paar lauset tühjale saalile ja kuula, kuidas su hääl ruumis liigub. Nii oskad arvestada, kui palju energiat sa tegelikult pead välja andma ja kui palju õhku selleks vajad.

Planeeri pausid kõnesse sisse. Märgi need juba tekstis või slaidide vahele ära, sest esinemise ajal sa neid ei mäleta. Paus annab sulle hetke hingata ja neelatada, ja kuulajale hetke järele jõuda.

Mõnikord on hääle väsimise taga juba tekkinud häälehäire ja sel puhul ei ole ülalnimetatud soovitustest abi. Mine kõrva-nina-kurguarsti juurde, kes vaatab su häälepaelad üle, kui:

  • kähedus kestab üle kolme nädala ja sul ei ole külmetust
  • hääl kaob korduvalt
  • rääkimine või neelamine teeb valu
  • kurgus on tükitunne, mis ei kao

Kui ma kuulen inimese hääles midagi, mis minu kõrva jaoks kõlab nagu häälehäire, soovitan tal esmalt perearstilt saatekiri häälehäirete uuringule. Logopeedi juurde jõutakse tavaliselt pärast arsti ülevaatust, sest hääleteraapia eeldab diagnoosi. Osa häälemuresid saab seal lahendatud ja minu juurde ei olegi vaja tulla.

Häälehoiust üksi ei piisa, kui hääle tekitamist takistavad piiravad uskumused või pinge, mis sind esinemisolukorras ootamatult tabab. Olen oma töös kohanud inimesi, kes peavad valjult rääkimist ebaviisakaks ega julge lasta oma häälel ruumis kõlada. Kui olukord nõuab temalt valjusti rääkimist, teeb ta seda vastu tahtmist, ja sealt pinge algabki.

Mõlemal juhul on abi kuulajast ja juhendajast, kes aitab sul ebamugavustunde ületada ja stressiolukordadeks ette valmistada.

Sama osaleja, kelle sõnadega see artikkel algas, kirjutas oma tagasiside lõpus nii:

„Leidsin kursuselt selle oma pointi: kuidas teha harjutusi ja treenida oma häält kestma esinemise vältel.”

Kui su hääl kõneldes väsib, ei tähenda see tingimata, et sa ei sobi esinejaks või et sul on nõrk hääl. Nagu maratoniks valmistutakse järjepidevalt treenides, saab treenida ka häält.


Selle artikli nõuandeid on mu kliendid oma töös kasutanud ja öelnud, et need aitavad. Kui aga hääle väsimise taga on harjumus või uskumus, mida sa ise ei näe, on vaja kedagi, kes kuulab. Kursus Soolo koosneb seitsmest personaalsest kohtumisest, kus ma kuulan ja jälgin ning koostan just sinule sobiva treeningkava. Alustada saab tasuta tutvumiskõnest.

Scroll to Top